Üks minister teisele

Jürgen Ligi Kolmainsuse unistus on taandada probleem retoorikale ja lasta vana mees koju, kuhu ta tahab juba ammu. Aga kõnekunst on tegelikult hea, sisu on saast ja noor mees pole rääkinud mitte midagi muud. Issile itsitas ta kaasa ja kiitis takka ka viimases raadiosaates. Kusjuures asi pole kaugeltki ainult julgeolekus ega USA, vaid ka Eesti valimistulemuste mittetunnustamises ka Martin poolt. Mis asjas peaks riik julge olema, kui valimistulemused on võltsitud ja riik jaguneb püsi- ja süvariigiks? Aga kui juba, siis miks Putin on täpne, efektiivne ja legitiimne, aga Ameerika ja Euroopa omad on närakad?

Jürgen Ligi Ossinovski "tasakaalukus" pole muud kui juurtetus ja teadmatus. Mees arvab, et ajalugu algas temast ja kõigis teemades järgib sama inetut klišeed, et eelmine valitsus nii ja naa ja nüüd tuli tema. Ajades totaalselt segi seaduspära ja riigi süü. Seekord näiteks emigratsiooni ja ajaloolise pärandi seoses. Just see ignorants küsimuses, kust me alustasime, on noorte äramineku suurim stiimul. Minister peaks rääkima, et tasub kannatada ja pingutada, meil läheb aina paremini (Soomel ju mitte), tema ütleb, et nõukogude võimu ei tohi süüdistada, tema ajab asja korda. Tema, sisserändaja poeg roosast erakonnast peaks olema üliettevaatlik, aga ta ei teagi vaadata.

Jüri Ratas Tahtsin korraks kommenteerida Urmase isolatsiooniteemat Martini ning Delfi ja Eesti Päevalehe vahel. Ma ei kiida seda absoluutselt heaks. Ma arvan, et see ei ole õige taktika. Ma arvan, et me ei vastuta siin laua taga ainult oma valijate ees, vaid kogu Eesti inimeste eest. Ma arvan, et kui teeme otsuseid, siis suuresti teevad tegelikult poliitikud otsuseid maksumaksjate raha eest. Ja loomulikult, kas ajakirjanik meeldib või ei meeldi, kas ajakirjandusväljaanne meeldib või ei meeldi; samas te olete need, kes viivad infot Eesti elanikele. Kui olete akredeeritud siia valitsuse pressikonverentsile ja olete seda, siis ma arvan, et on kohustus nii Urmasel, Jüril ja ka Martinil tegelikult neid vastuseid anda.

Jüri Ratas Minu arvates on rahandusminister valinud väga vale tee. Tema ülesanne on anda vastuseid, mis otsuseid maksumaksja raha eest tehakse. Ajakirjandus on see, kes neid otsuseid Eesti inimestele vahendab ja mitte ainult ühe, teise või kolmanda erakonna valijatele, vaid kogu Eesti elanikele. Nii et jään oma põhimõtte juurde.